AS Tartu Agro on 2001. aasta sügisest kodumaisel erakapitalil tegutsev ettevõte - algselt 1959. aasta Tähtvere katsebaasi ja Ilmatsalu sovhoosi ühendamise teel moodustatud ja hiljem Tartu Katse-, Näidis- ja Riigimajandi õigusjärglane.

Kasutatavad maavaldused (~3200ha) paiknevad Tartu linna läänepiiril Viljandi maantee ja Emajõe vahel. Ettevõte keskus asub Ilmatsalus.

Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuunaks loomakasvatuses on:

Maakondliku programmi 2012 raames rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus AS Tartu Agro projekti nr.4531 "Amortiseerunud sigala lammutamine Tähtvere vallas".

Toetuse saaja ja tööde tellija AS Tartu Agro
Tööde teostamise aeg 03.05.2013-15.07.2013
Tööde teostaja Nordecon Betoon OÜ

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme 4.1 28.10.2015 otsusega nr.13-6/1218 saadud toetus.

Veise in vitro embrüote tootmine (akronüüm VIVET)

Projekti toetas PRIA läbi MAK 2014-2020 meetme 16.2. Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus Projekt kestis aprillist 2016 kuni märtsini 2019.

VIVET projekti põhieesmärk oli Eesti veisekasvatusele sobiva embrüote kehavälise (in vitro) tootmise süsteemi väljaarendamine. Lisaeesmärkideks oli embrüotes apoptootiliste mehhanismide tuvastamine, mis käivitavad veise munarakkude ja embrüorakkude programmeeritud surma in vitro kasvatamisel ning veise in vitro toodetud embrüote ülegenoomse analüüsi väljatöötamine, mis tuvastab kromosoommutatsioonide esinemissageduse.

Projekti ettevõtluspartnerid olid Tartu Agro AS ja Valmaotsa Farmer OÜ. Projekti teaduspartnerid olid Eesti Maaülikool (projektijuht Elina Mark) ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (töörühma juht Andres Salumets).Projekti tulemusena töötati välja veise embrüote in vitro tootmise tehnoloogia pakett, mida on võimalik rakendada veisekasvatuses aretuseesmärkide kiiremaks saavutamiseks ja geneetiliselt väärtuslike loomade arvu suurendamiseks populatsioonis. Tehnoloogia põhineb munarakkude saamisel transvaginaalse folliikulipunktsiooni abil, munarakkude kehavälisel viljastamisel ja embrüote kehavälisel kasvatamisel. Keskmiselt saadi ilma hormonaalse stimulatsioonita ühel protseduuril 2,6 munarakku lehma kohta. Siirdamiseks sobivaid embrüoid õnnestus kasvatada 34% munarakkudest. Parima tiinestuse andis laienenud või koorunud blastotsüstide arengujärgus embrüote siirdamine (tiinestus 30% retsipientidest).

Projekti teise tulemusena arendati välja innovaatiline meetod, mille abil saab analüüsida kromosoommutatsioone veise in vitro toodetud embrüotes. Meetod põhineb embrüo rakuproovi (biopsia) ülegenoomsel analüüsil ja võimaldab enne siirdamist kindlaks teha kromosoommutatsioonidega embrüod. Ilma kromosoommutatsioonideta embrüote siirdamine aitab tõsta tiinestumise tõenäosust.